Variant #1: Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. Kuidas ja miks see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal ilmutab, räägib legend järgmist: Keskajal, kui siinmail Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja naistele oli piiskopilinnusesse tulek surmaähvardusel ära keelatud. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja Eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteise läheduses igatsesid olla tõi toomhärra tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks ajaks jäi see saladuseks, aga ühel päeval tuli pettus siiski avalikuks. Piiskopi kohtuotsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Õnnetu naise kaeblemine oli kostnud veel mitu päeva kuni ta kustus. Aga naise hing ei saanud rahu ja nii ta käib juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas.
Variant #2: Haapsalu piiskopilinnuse salapäraste müüride vahel elab eesti kuulsaim legend – Valge Daam. Sellele legendile on pühendatud Valge Daami Aeg, mis toimub igal augustikuul täiskuu ajal.Haapsalu lossikiriku külge ehitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub täiskuu paistel valge naisterahva kuju, mida päeval näha ei või. Sel ajal, kui lossi üle Saaremaa piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kõva kloostri seaduse järele kombekalt elama. Aga seal oli üks toomhärra koorilaulja poisi riietes noore neiu sisse toonud. Kaua jäi see saladuseks, mis sugu tema oli. Kui piiskop jälle ükskord Haapsallu tuli, äratas see tema tähelepanemist, nii et ta laskis uurimise toime panna. Toomhärrade juuresolekul otsiti kõik kahtlased ruumid läbi ja leiti koorilaulja poiss naisterahvas olevat, kes meesterahva riideid kandis. Piiskop kutsus varst nõukogu kokku ja see mõistis, et naisterahvas peab müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli olija toomhärra lossi vangimajasse kinni pandama, kuhu tal nälga lasti surra. Siis jäeti müüri sisse õõnsus, kuhu õnnetu neiu sisse pandi ja temale tükk leiba ning kruus vett jäeti ning müür ümberringi kinni müüriti. Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal.
Variant #1: Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. Kuidas ja miks see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal ilmutab, räägib legend järgmist:
Keskajal, kui siinmail Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja naistele oli piiskopilinnusesse tulek surmaähvardusel ära keelatud. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja Eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteise läheduses igatsesid olla tõi toomhärra tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks ajaks jäi see saladuseks, aga ühel päeval tuli pettus siiski avalikuks. Piiskopi kohtuotsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Õnnetu naise kaeblemine oli kostnud veel mitu päeva kuni ta kustus. Aga naise hing ei saanud rahu ja nii ta käib juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas.
Variant #2: Haapsalu piiskopilinnuse salapäraste müüride vahel elab eesti kuulsaim legend – Valge Daam. Sellele legendile on pühendatud Valge Daami Aeg, mis toimub igal augustikuul täiskuu ajal.
Haapsalu lossikiriku külge ehitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub täiskuu paistel valge naisterahva kuju, mida päeval näha ei või. Sel ajal, kui lossi üle Saaremaa piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kõva kloostri seaduse järele kombekalt elama. Aga seal oli üks toomhärra koorilaulja poisi riietes noore neiu sisse toonud. Kaua jäi see saladuseks, mis sugu tema oli. Kui piiskop jälle ükskord Haapsallu tuli, äratas see tema tähelepanemist, nii et ta laskis uurimise toime panna. Toomhärrade juuresolekul otsiti kõik kahtlased ruumid läbi ja leiti koorilaulja poiss naisterahvas olevat, kes meesterahva riideid kandis. Piiskop kutsus varst nõukogu kokku ja see mõistis, et naisterahvas peab müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli olija toomhärra lossi vangimajasse kinni pandama, kuhu tal nälga lasti surra. Siis jäeti müüri sisse õõnsus, kuhu õnnetu neiu sisse pandi ja temale tükk leiba ning kruus vett jäeti ning müür ümberringi kinni müüriti. Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal.
VANALINN Tallinna kuulsaim kummitus on Lühikese jala väravatorni Must Munk ehk munk Justinus, keda esmakordselt 1627. aastal kirjalikult on mainitud. Sellest on juttu ka 1935. aastal välja antud psühhofüüsiliste uuringute seltsi uurimusraamatus “Maja Lühikeses Jalas”.
ReplyDeleteKui seal veel pallaslaste ateljeed olid, siis üks vana asukas kurtis, et Justinus käinud teda kord isegi varbast sikutamas. Siinpoolses elus oli Must Munk Tallinna timukas, kes elu lõpus tahtis Loojaga rahu teha ning lasi end mungaks pühitseda. Kunstnike luulud ning tärpentini aurud olid kindlasti heaks toitepinnaseks vana vaimu kehastumishoogudel. Kes teab, võib-olla katsetas mõni kunstnik hilisemal ajal ka nitrovärvi, mille hais võis Justinusele nagu energiajook mõjuda.
NEITSITORN on üks koht, kus Pallase kunstnikud oma ülevoolavat psühhoenergiat lekitasid. 13 aastat ehitati seda esimeseks veneaegseks trendikohvikuks, mis 1980. aastal valmis sai. Tegemist oli riigi äriga, kohvik jäi vaimudest puhastamata. Oma salaretsepti järgi valmistatud hõõgveini ja Vana Tallinna aroom iga külalise ümber Soomest ja kogu Nõukogude Liidust oli kummitustele kui toitelahus bakteritele. Kõik, kes Neitsitornis käinud, mäletavad imperiaalselt massiivseid kohvikupinke. Räägitakse, et kunagi olid pätid torni tunginud ning galeriile paigutatud pingid müürilt alla pildunud. Kindlasti käib selline vägitöö tavalisele inimesele üle jõu, tegemist sai olla ainult poltergeistiga. Kui seda kohvikut sageli külastada, siis võib ka ise sellise suurejoonelise sündmuse tunnistajaks saada. Tavaline asi on aga tulede ridamisi süttimine ja kustumine. Ülakorrustel kostab põrandalaudade kägin ja liigub valgus, nagu käiks keegi seal küünlaga ringi. Kööginaisi ehmatavad uksepaugud.
ReplyDelete