Maa-alused (ehk maalised, moaljad (Muhu, maahaldjad), haigusena ka maaviha) on eesti mütoloogias olendid, kes elavad maa all ja kelle tegutsemise (tagumise, ketramise) kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide andmine.
Seda rääkis meile ka vanaema (sinu vanaema oli ta ju ka...Vabaduse pst vanaema Juljete), et kevadel enne äikest ja sügisel peale esimest öökülma maas istuda ei tohi ja paljajalu käia ei või. Vanasti pandi lastele tsaariaegsed hõbemündid paelaga kaela, need siis pidavat kaitsma maa-aluste haiguste eest.
ReplyDeleteKairit