Sõprus

• Kui kõnnid sõbraga tänava postist mööda, sina ühelt poolt ja sõber teiselt poolt posti, siis see lõhub sõprussideme. Selle vältimiseks pead oma sõppra jälle tervitama, et vältida needust.
• Keegi astus varbapeale - lähete riidu, kui tagasi ei astu.

Loomad, linnud, putukad

• Ämblikke ei tohi tappa! Ämblikud toovad õnne!
• Kui rasedat naist jänes ehmatab, tuleb lapsele jänesemokk.
• Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. 
• Tapa ussi, saad üheksa pattu andeks. 
• Kui tassile piima panna ja uss selle ära joob, siis on karjaõnne. 
• Kui uss lasta läbi püssiraudade, siis alles püss saab õige jõu. 
• Soojenda nagu madu rinnal. 
• Kui lind kakab peale, see toob õnne.
• Harakas maja ymber askeldamas toob halba õnne
• Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas.
• Kui konn hüppab räästa alla tuleb põuda, kui räästa alt välja tuleb sadu.
• Kui kiisk õnge otsa tuleb on paras aeg kalalt koju minna.
• Hommikul kukub õnnekägu, peale lõunat leinakägu.
• Kured lähevad kurjad ilmad, haned lähevad hallad maas.
• Esimene vasikas läheb ikka aia taha.

Kingid

• Paarisarvu lilli ei tohi kinkida - paarisarv lilli viiakse hauale.
• Rahakott ära kindlalt tühjana kingi see pidi vaesust majja tooma rahakassaga sama asi.
• Nuga- riid tuleb majja.
• Kell- lahkuminek.
• Kunstlilled ja potililled-surm pidi majja tulema.
• Taskurätti ei kingita, toob pisaraid. 
• Kassipoega ei tohi tasuta ära anda vaid peab vähemalt kotinõela vastu vahetama. Kassi tervise ja elu huvides.

Aevastus

Kui keegi aevastab jutu peale, siis tähendab see seda, et räägitakse tõtt.

Vihm

• Kui koer õues rohtu sööb, siis läheb vihmale.
• Kui sipelgad pesast välja lendavad tuleb kolme päeva pärast vihma. 
• kui põrsal kõrs suus hakkab vihmasadama
• Kui müristab ja äikest lööb, siis nõjad vihtlevad.

Peegel

• Küünlaga ei tohi pimedas peeglisse vaadata, et siis pidid surnud sealt välja tulema. Peegelit on seostatud teispoolsusega või vaimumaalimaga.
• Pimedas ei tohi peeglisse vaadata, sest võid ise surres sinna sattuda ja siis kõik su lähedased näevad sind sellest peeglist. 
• Peegel ei tohi voodi vastas olla.
• Kaks sõbrannat ei tohi korraga samasse peeglisse vaadata, siis on oht et mõlemad armuvad samasse mehesse. 
• kui oled midagi maha unustanud ja lähed koju tagasi siis peab just peeglisse vaatama

Surm

• Kui kägu aeda kukkuma tuleb, siis keegi majas sureb. 
• Kui surnuaiast midagi koju tood, tood surma koju.
• Surnud inimese riideid ei tohi elav inimene kanda, et muidu sureb ta ise ruttu ära.
• Kui näed surnut unes ja see sind enda juurde kutsub, siis tuleb varsti minna.
• Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas.

Maja ja tuli

• Toas ei tohi vilistada, muidu läheb maja põlema.
• Kui palkseina panna tulioksaga palk, siis see maja põleb maha. 
• Kui toas vilistad lööb äike majja. 

Külalised

• Kui nuga, kahvel või lusikas kukkub maha, siis see tähendab, et külalisi tuleb. Nuga- meessoost külaline, kahvel-naissoost külaline, lusikas- laps.
• Kui kass toas nägu peseb, tuleb külalisi. 

Killud

• Killud toovad õnne!
• Kui peegel läks katki, see tähendas seitse aastat ebaõnne armastuses.

Sülitamine 3x

• Kui must kass jookseb üle tee, siis see toob ebaõnne. Ebaõnne valtimiseks ma pöörasin ringi ja läksin sihtpunkti mingit muud teedpidi või sülitasin kolm korda üle vasaku õla.
• Sülita kolm korda üle vasaku õla, kui kardad midagi ära sõnuda.

Nälg ja leib

• Leib ja sai ei tohi lauale tagurpidi asetada- muidu tuleb nälg majja!
• Kui leivatükk maha kukkub, tuleb see üles korjata ning sellele suud anda.
• Leib ja sai peavad olema "kõhu" peal mitte "selili" ja ei tohi vaadata ukse poole.
• Kui peoga/pihku laualt puru pyhkida, tuleb nälg. Alati tuleb lappi kasutada.
• Nuga ei tohi kunagi leiva sisse püsti lüüa - see on leiva teotamine.

Raha ja rikkus

• Naised ei tohi käekotti põrandale panna, kas paned toolile või niisama nagisse, muidu rikkus voolab välja.
• Kui keegi tuttav sind tänaval ära ei tunne, see pidavat tähendama, et sa saad rikkaks.
• Raha ei tohi käest kätte anda, et annad siis oma õnne käest. Raha tuleb panna lauale ja siis teine võtab laualt.
• Tänavalt ei tohi sente üles korjata, et siis korjad võõra mure ja häda üles. 
• Kui leiad mündi maast, siis see toob õnne nii mitme päeva pärast kui number seda mündil näitab.
• Kui leiad maast kõige väiksema väärtusega mündi, siis void soovida midagi, seejärel vaata, mis aastal on münt valmistatud. Aasta viimane number näitab, millal soov läheb täide. Nätieks, kui münt on valmis vorbitud 2011 aastal, siis läheb soov täitub 1 päeva pärast. 
• Kui peopesa sügeleb, saab raha.
• Ei tohi välja laenata raha, mida kogute suurte ostude tarvis, vastasel juhul teie unistus ei täitu. 
• Esmaspäeval ei tohi raha anda — terve nädala jooksul tuleb kulutusi. Kui aga esmaspäeval aevastad — saad kingituse: mitu korda aevastad, nii mitu kingitust saad.  Perenaistel seisavad kodus luuad, vars põrandal, et mitte raha välja pühkida. 
• Raha on vaja võtta parema käega, anda — vasakuga. 
• Selleks et rikkaks saada, loopige münte mööda nurki laiali sõnadega: „Tulgu minu koju lisa”. 
• Suuri kupüüre ei tohi hoida kortsus või pimedates nurkades. Neid on tarvis perioodiliselt üle lugeda, et neid tuulutada ning lasta neil hingata.
• Alati peab mingi raha rahakottis olema, muidu pissib koer peale.

Kuu

• Kasvav kuu ehk noorkuu sobib juuste lõikamiseks, kui tahad, et nad kiiremini kasvama hakkaksid. Kui aga soovid, et juuksed tihedamaks ja paksemaks läheksid, siis täiskuu ajal.
• Kahanev ehk vanakuu (C) sobib näiteks umbrohu või putukatõrje tegemiseks.
• Kaduneljapäev on suurepärane koristuspäev, et tolm ja sodi majast kaoksid.
• Kui kuuled hommikul vareste kraaksumists, siis see tähendab uudiseid või et midagi ettearvamatut tuleb ette. 

Koputused

• Kui rasvatihne koputab aknaklaasile, see toob surma.
• Kui kuuled läbi une et keegi koputab su uksele kell 3 öösel ei tohi minna vaatama, sest kui ukse avad sured sa 3 päeva pärast teadmata põhjustel.
• Koputada vastu puud kolm korda ja sülitada üle vasaku õla kui miskit valesti või halba ütlesid. See mainitud teguviis pidi paha mõtte ära hoidma.
• Kui keegi on ära surnud ja siis koputatakse 3x vastu ust, et siis ei tohiks avada, et lased vaimu sisse. Alati ei pea olema koputus uksele, ka aknal võib koputust kuulda.
• Kui sa öösel kuuled koputust siis pidi see haigust tähendama mitte surma.
• Kui keegi surnud sind unes kaasa kutsub, siis ei tohi kaasa minna, isegi siis, kui näed viirastust ja see viirastust kutsub kaasa, siis ei tohi ka minna. Kutse surmale.

Numbrid

• Kui näen kolme või nelja samat numbrit (1:11 kellal voi 22:22), siis see toob õnne.
• Kui elektronkellal lööb ette näiteks aeg kujul 15.15, siis võid soovida midagi. 
• 13 ebaõnne number
• Reede 13- ebaõnne sümbol
• Kui sa leiad rohkem kui viie õielehega sireli, siis see toob õnne. Kui sa õie ära sööd, siis sa saad ühe soovi soovida ja see läheb täide. Kui sa kolme õielehega sireli leiad, siis see toob ebaõnne. Ära söö kolme õielehega sireli õit!

Jõulud

Jõulupäev- 24 detsember

Mardipäaev

Mardipäaev- 10 november

Kadripäaev

Kadripäaev- 25 november

Kadripäeva rituaal:

1. Maskeeritakse ennast. Kadrisantiteks moondavad ennast nii posid kui tüdrukud.
2. Tuppatulekutseremoonia- küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba.
3. Pererahvas siis laseb kadrid tuppa tulla- kadrid laulavad veel laule ja tantsivad; viskavad viljaterasid põrandale või pritsivad veega, mis süboliseerivad hea viljaandi toomist; kadrid küsivad ande, mis tavaliselt on majustused, pahklid, puuviljad või isegi raha;  tänulaul; hüvastijätulaul.
4. Kui pererahvas kadrisid tuppa ei lase või ande ei anna, siis kadrid laulsid sajatusi, mis karjale ja perele õnnetust pidi tooma.

Kadrisandid tavaliselt koosnesid väikestest lastekampadest ja sageli ka mõnest täiskasvanust, kes lastel silma peal hoidis.

Eesti Iseseisvuspäev

Eesti Iseseisvuspäev- 24 veebruar 1918

Isadepäev

Isadepäev on novembrikuu teisel pühapäeval.

Emadepäev

Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval.

Vastlapäev

Vastlapäev-Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäaeval ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.

Järgmine Vastlapäev on 21. veebruar 2012

Vastlapäeva toidud: herne-või oasupp, vastlakukkel vahukoorega, seajalad

Vastlasõit- Vastlapäeval minnakse kelguga sõitma, et kindlustada head linasaaki. Mida pikkema sõidu saad, seda pikkemad linad pidid kasvama.

Jõulutoidud

Eesti jõulutoidud: mulgikapsas, hapukapsas, verivorst, sült, kartulikruubipuder sealihaga, kama, piparkoogid, ahjukartulid, kringel, kartulisalat

Kartulikruubipuder sealihaga/Mulgipuder

Valmistusained:

1 kg kooritud kartuleid (pudru)
1 l vett
100 g odratangu
soola

Kastmeks:
1-2 sibulat
100-150 g pekiga läbikasvanud sealiha
soola

Valmistamine:

1. Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud neile peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed. Kartulid valmivad tavaliselt juba varem. Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlaseks massiks ja maitsesta vajadusel soolaga.
2. Kastmeks kuumuta pannil madalal kuumusel tükeldatud sealihast rasv välja ja lase pruunistuda. Lisa juurde hakitud sibul ja maitsesta soolaga.
3. Tõsta puder taldrikutele, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet.
Paku juurde külma piima.

Verivorst

Valmistusained:

2,5 l vett
1 l verd
1 kg odrakruupe
soola
500 g seapekki
300 g sealiha
pipart
vürtsi
majoraani
300 g valget sibulat
2 sl võid
10 m seasoolt

Valmistamine:

Pese kruubid ja pane kuuma vette. Keeda nõrgal kuumusel. Kui kruubid on paisunud, lisa maitseained ja kuubikuteks lõigatud sealiha. Sega ja hauta. Hautamise ajal putru segada ei tohi, sest puder peab olema sõmer, kruubiterad peavad jääma eraldi. Valminud pudru lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud ja võis kuumutatud sibul ning läbi sõela kurnatud veri ja kergelt pruunistatud kuubikuteks lõigatud pekk. Täida sooled pudruga (mitte liiga täis), seo soolte otsad kinni ja keeda vähese soolaga maitsestatud vees. Kuumuta aeglaselt ja ainult keemiseni (muidu sooled lõhkevad) 10-15 minutit, olenevalt soolte jämedusest. Pärast veest väljatõstmist aseta vorstid üksteise kõrvale jahtuma.
Õhku võib välja lasta torgates vorsti auke kahvli või hambaorgiga.
Pann määri rasvaga, aseta vorstid pannile. Peale ja kõrvale pane rasvase sealiha viilud. 
Prae ahjus. Serveeri koos pohlakeedise või kõrvitsasalatiga.

Kama

hapupiim või keefir
kamajahu
kodune pohlamoos
suhkur

Valmistamine:
Kamajahu ja hapupiim tuleb omavahel ära segada. Lisada ühe tassi kohta veidi suhkrut ja 1 tl pohlamoosi. Kaunistuseks lusikaotsaga pohlamoosist pohlatükikesi.

Mulgikapsad

0,75-1 kg hapukapsaid

0,5 kl tangu või kruupe
400-500 g pekist sealiha
(1-2 mugulsibulat)
soola
suhkrut
vett

Valmistamine:

1. Pane kapsad keedunõusse, nende peale pestud tangud ja liha. Vala vesi peale nii, et kõik ained oleksid kaetud ja hauta tasasel kuumusel kaanega kaetult, kuni kõik toiduained on pehmed. Kontrolli aegajalt, et vesi ei keeks ära ja kapsad ei kõrbeks.
2. Maitsesta soola ja suhkruga.
Hakitud sibulad võid lisada algul või vähese rasvaga läbikuumutatult keetmise lõpul.
Serveeri keedetud kartulitega. Mulgikapsaid võid kasutada ka hautatud lihatoitude lisandiks.

Plaksu mäng #2

Emme-ma-rii-tu-floo-re
emme-rii-emme-ra
tsiki-tango-tsiki-tango
1,2,3

Vahete vahel

Vahete vahel on vahede vahel vahed vahel!

Suur Tõll

???

Põlva kirik

Põlva kirik on asutatud arvatavasti ühe bernhardlaste mungaordu piiskopi poolt 1240.a. paiku. Et bernhardlased armastasid orge ja austasid tagasihoidlikkust, ehitatigi kirik orgu. Legend räägib, et kiriku seina sisse on müüritud põlviliasendis neiu.

Legendi kohaselt kiriku pidi ehitatama püha koha peale Eestis. See ei meeldinud kogudusele. Igal hommikul seinad, mis olid ehitatud eelneval päevla varisesid kokku. See kestis kaua aega. Lõpuks mindi targa juurde  nõu küsima ja ta vastas: "Kiriku seinad jäävad seisma vaid siis, kui süütu neiu seina sisse põlvili asendis müüritakse."

Kogudus valis neiu nimega Maarja. Müürsepp tegi augu seina kuhu Maarja põlviliasendis pandi ja auk suleti. Teine auk tehti leiva ja vee andmiseks, et hoida teda elus. Hiljem seegi auk suleti ning seined jäid püsima. Maarja müüriti kiriku seina sisse põlviliasendis ja sellest põrineb ka kohanimi Põlva.

Ülemiste Järve Vanake

Variant #1

Ülemiste Järve Vanake on mütoloogiline tegelane, kes pidavat elama Tallinna läheda Ülemiste Järves. Ta tahtvat Tallinn ära uputada, kui see valmis saab, seepärast peab talle alati ütlema, et Tallinn pole veel valmis.

Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.»

Variant #2

When you're here in Tallinn, if a mysterious old man approaches you and asks whether the city is finished yet, your answer had better be an emphatic "no." One of Tallinn's oldest legends tells of the Ülemiste Vanake, the old man from Lake Ülemiste, which sits on the outskirts of town. One dark night each autumn he rises from the lake, knocks on the city gates and asks, "Is the city finished yet, or is there still work being done?" The guards have strict orders to answer no, there's still loads of construction going on and it'll probably be years before it's ready. The disappointed old man then turns and leaves, grumbling all the way back to the lake. The belief was that if the answer were ever yes, the old man would call up the waters of the lake and wipe out the city in a great flood. Luckily, despite ups and downs in the local economy, there's always some construction going on in Tallinn so the city is safe from the old man for the time being.