Tuesday, March 29, 2011

Üttlused

Kui pea valutab seest tähendab seda et jõid solki, kuid kui väljast....said kolki!
Informant: Kreete

Saturday, March 26, 2011

Ebausk

Kui kõnnid sõbraga tänava postist mööda, sina ühelt poolt ja sõber teiselt poolt posti, siis see lõhub sõprussideme. Selle vältimiseks pead oma sõppra jälle tervitama, et vältida needust.

Kui õmbled, ei tohi võtta liiga pikka niiti, muidu tuleb laisk mees.

Kui hommikul vasaku jalaga voodist tuled välja, siis kogu päev saab olema rikutud.

Kui sa näed langevat tähte, siis sa võid soovida midagi ja see läheb täide.

Võõrast ei tohi lauta viia, kaeb loomad ära. 

Kui naine tuleb õlletegu vaatama, siis läheb õlu untsu. 

Lambaraudu ära pane kunagi lakke, võid mõlemast silmast lahti saada. 

Laternapostid, mis moodustavad kolmnurga, nimetatakse nõiaristideks ja nende alt tuleb silmad kinni läbi minna, muidu juhtub õnnetus.

Kui nähakse kiirabiautot, siis peab puudutama mingit punast värvi asja. 

Enne uksest väljumist tuleb vaadata, et kõik vajalik kaasas oleks, sest kui tagasi lähed, siis läheb kehvasti.

Kui paned hommikul särgi pahempidi selga, siis midagi sel päeval halba juhtub. 

Kui särgi tagurpidi selga paned, siis pidid peksa saama.

redeli alt läbi kõndimine pidavat ka ebausuliste sõnul halb enne olema.

Võõrast ei tohi lasta oma sahvrisse vaatama (kaetab ära). Kui võõras su linde ja loomi kiidab siis kaetab ära - loomad jäävad kiduma. Sama kehtib ka laste ja paljude muude asjade kohta.

Peipsi ääres ei panda kunagi paati lõkkesse - toob halba õnne. Saaremaal just vastupidi - põletatakse vanu paate jaanipäeval.


Majast ei tohi pärast päikese loojumist midagi välja viia.
Ärge käega laualt prügi pühkige — see ähvardab rahata jäämisega.
Ei tohi ise endal juukseid lõigata — võib vaeseks jääda.
Õhtul ei tohi korterit pesta — nii pesed õnne kodust minema.
Kui põrandaid pesed, ei tohi alustada lävest.
Enne, kui väljud kodunt ei tohi midagi kinni õmmelda, võtmeid maha pillata ega väljast tagasi tulla.
Kuna kodu kaitsjaks peetakse läve, siis ei tohi midagi anda või võtta üle selle.
Leitud nööpi ei tohi põrandalt üles korjata.
Peolauas ärge vahetage pokaale.
Ärge jätke lauale tühje pudeleid, ööseks aga — nuge.
Kui paned kleidi pahupidi selga — läheb halvasti, kui tagurpidi — sõlmid tutvuse.
Ärge hoidke kodus paabulinnusulgi ega pillirookimpusid — need ennustavad perekonna lagunemist.

Magavale kassile hiir suhu ei jookse!

Liivakivi Talu Kummitused (part.3)

Liivakivi Talu Kummitused (part.2)

Liivakivi Talu Kummitused (part.1)

Mooste Mõisa Kummitus- part 3 of 3

Mooste Mõisa Kummitused- part 2 of 3

Mooste Mõisa Kummitus- part 1 of 3

Wednesday, March 23, 2011

Salmid

Singer-vinger ninaprill,
meil oli kodus krokodill.
Krokodill tegi palju nalja,
ajas lapsed toast välja.

häbi häbi, püksis käbi,
orav näris püksid läbi
jonn jonn jorupill jonn
piripilliliisu papist kiisu
seina peale liimitud
prügikasti visatud

Punaste pükstega politsei
ütles mulle idi domoi.
Mina ei mõistnud seda keelt,
pöörasin selja ja näitasin keelt.

vanamees, vanamees 66
yhtki hammast polnud suus
kartis hiirt ja kartis rotti
kartis nurgas jahukotti.

appi appi pomogite
potsemu mind vangi viite
potomusto sinu losad
minu heinakuhjas kusat

Rätsep, rätsep, kakaduu,
Õmbles mulle palitu
Eest oli kitsas, takka lai,
Keskelt nagu timbusai

härra tee ja proua kohvi
sõitsid üle kummilohvi,
kummilohv oli auke täis,
härra tee sealt sisse käis,
proua kohvil süda täis

näärivana punanina
hüppas üle laualina,
laualina kärises,
näärivana värises

entel tentel trika trei,
meil oli kodus kommerei...


Keerdküsimused

  1. Küsimus: Mikspärast pigistab kukk siis silmad kinni, kui ta laulab? Vastus: Seepärast et ta laulu pääst oskab. 
  2. Küsimus: Miks kukk nii rõõmsalt laulab? Vastus: Sest tal on nii palju naisi, aga ei ühtki ämma. 
  3. Küsimus: Miks lestakala on lame? Vastus: Magas valaskalaga. 
  4. Küsimus: Miks kurg seisab ühel jalal? Vastus: Sellepärast et ta kaks jalga korraga üles tõsta ei saa. 
  5. Küsimus: Miks on inimesel selgroog? Vastus: Et pea tagumikku ei kukuks. 
  6. Küsimus: Miks on inimesel jalad? Vastus: Et tagumik maas ei lohiseks. 
  7. Küsimus: Miks on mehel kael? Vastus: Selleks et lips kaelas püsiks.
  8. Küsimus: Miks inimesel on keha? Vastus: Et pea tagumikule ei kukuks. 
  9. Küsimus: Mille jaoks on inimesel kõht? Vastus: Selleks et ei peaks toitu käes tassima. 
  10. Küsimus: Miks inimesel nii palju soolikaid on? Vastus: Et kuum tee tagumikku ei kõrvetaks.
  11. Küsimus: Miks on inimesel kõrvad? Vastus: See on nägemisorgan. Muidu kukuks müts silmile.
  12. Küsimus: Mispärast inimesed mütsi kannavad? Vastus: Et tarkus peast ära ei lendaks.
  13. Küsimus: Miks ühed inimesed on kõhnad, teised paksud, kuigi söövad samu makarone? Vastus: Sellepärast et ühed söövad neid pikuti, teised põigiti. 
  14. Küsimus: Miks käivad venelased viltides? Vastus: Selleks et ameeriklastele tasa-tasa järele jõuda.
  15. Küsimus: Miks on madratsid triibulised? Vastus: Et igal kirbul oleks oma jooksurada. 
  16. Küsimus: Miks Nõukogude Liidus elavad inimesed nii vanaks? Vastus: Kes kannatab, see kaua elab.
  17. Küsimus: Miks on vasikal silmad märjad? Vastus: Sest ta ema on lehm? 
  18. Küsimus: Miks kult paneb silmad kinni, kui emise juurde käheb? Vastus: Tal on häbi, et armastab siga.
  19. Küsimus: Miks põrsas punastab? Vastus: Sest tal on piinlik, et ta ema on siga. 
  20. Küsimus: Miks soomlaste autodel on luugid? Vastus: Selleks et sarved välja ulatuksid. 
  21. Küsimus: Miks Armeenia raadio vaikis viis päeva? Vastus: Sest saated olid mõeldud tummadele.
  22. Küsimus: Mispärast lõi Jumal naise kõige viimasena? Vastus: Muidu oleks naine talle igal pool vastu vaielnud.
  23. Küsimus: Miks Tallinn lonkab? Vastus: Et tal on üks jalg Pikk ja teine Lühike.
  24. Küsimus: Miks tantsivad baleriinid varvastel? Vastus: Et vaatajaid mitte äratada. 

Tuulispask

Tuulispask on rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend.
Matthias Johann Eisen kirjutab: Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea, tuulepööris, tuulevood; isegi jäneseks kutsutakse teda. Lõuna pool nimetatakse tuulispaska ka ebajalaks. Ebajalg avaldab iseäranis suurt jõudu, viib isegi heinasaod ja -kuhjad kaasa. Wiedemanni ütluse järgi olla tuulispasaks kaks tonti, kahe järve peremehed, kes teineteisega kokku puutudes kohe tülli sattuda. Üldise arvamise järgi tekib tuulispask hoopis teisel kujul. Nagu targa hing kehast lahkub, haldjate maailmast teateid saama minnes, nii lahkub hing veel teisel otstarbel kehast: moondab ennast väikseks tiivuliseks olendiks ja lendab endale varandust hankima. Tavalisesti peetakse tuulispasaks minejat nõiaks, kes teeleminekul maha heidab, enesel kõik hingamiskohad mullaga kinni topib ja ainult suu hinge väljalendamiseks lahti jätab. Suust tulnud tiivuline moondab enese varsti tuulispasaks. Kohati räägitakse, et niisugune tuulispasaks mineja peab jalataldu enne seda kolm neljapäeva õhtut verega võidma. Teisal ei teata niisugusest võidmisest midagi.
Mitmed väidavad, nagu oleks tuulispasaks käija naisterahvas. Tuntakse ometi juhtumeid, mil meesterahvaski tuulispasaks käinud. Virusnimetatakse niisugust naisterahvast tihti "vanaks Soome eideks", Võru pool "Viru tädiks". Usutakse, et mõni nõid võib inimesi tuulispasaks moondada. Kuna muidu terariistaga visates tuulispasaks käija haavu saab, päästab viimasel juhtumisel terariistaga viskamine tuulispasaks käija nõiduse küüsist.
Tuulispasaks käija püüd on saaki röövida. Siit röövib ta saaki põllult, sealt kuhilaid, siit heinasaadusid, sealt kuivama pandud pesu, lühidalt: kisub kaasa kõike, mis talle meeldib. Püüab keegi teda takistada, sasib ta takistaja riideid ja juukseid ehk veeretab teda mööda maad, nii et takistaja luud-kondid ragisevad.
Tuulispasaks läinud nõia haldjas jääb vaatajale tavalisesti nägematuks. Teatakse ometi juhtumistest kõnelda, et nõia kujugi ilmub niisugusel korral, kui keegi tuulispaska narrib ehk vihastab. Niisugusel puhul vahib tuulispasast kole inimese kuju narrijale, vihastajale vastu. Aga muulgi juhtumisel võib tuulispasas nõida näha. Rahva väite järgi tarvis kummargile lasta ja läbi reite vaadata. Kui tuulispasaks käija tuttav isik, võib teda kohe ära tunda. Vaatajat püüab tuulispask alati nuhelda: käib temaga nagu mängupalliga ümber.
Näha saamiseks ja äratundmiseks kiidab rahvas veel hea olevat sülitada ja terariistaga, kas noaga, kirvega, sirbiga ehk muuga, tuulispaska visata. Wiedemann kiidab selles suhtes heaks abinõuks hüüda: "Tuulispask, tuhakott! Võta nii palju kui Jumal annab, sitta suhu, paska parda!" Tuulispaska püütakse tihti kahjutegemise pärast nuhelda. Terariistaga visatud tuulispask saab viskamisest enesele haava. Kui tuulispasaks läinud isiku hingeta keha leitakse ja ümber pöördakse, ei pääse hing enne sisse kui keha endises olekus. Suuremad nõiad oskasid tuulispasaks käija oma sõnadega kinni panna. Igatahes tuleb tuulispasaks käijaid vähemate nõidade hulka lugeda, isikuteks, kes ainult varanduse korjamiseks endid tuulispasaks moondavad. Korra tuulekeerutuse ajal vangi pandud ehk terariistaga haavatud tuulispask saab enesele sellest niisuguse õpetuse, et enam iialgi tuulispasaks ei käi.
Tuulispasaks käijatega ligidalt sugulased on vedajad, kes sõidavad saagile ilma tuulekeerutuseta. Need toimetavad tööd tavalisesti öösel. Niisugused isikud istuvad kas lõugutile, seakünasse, taariastjasse ehk muusse sarnasesse majariista, lausuvad nõiasõnu ja kohe saab nende iste lennukiks, mis neid tuhatnelja läbi tuule sihile viib. Ei takista neid teel lukk ega sein ega müür; igasse ruumi pääsevad nad sisse, võtavad sealt tubli noosi vilja, raha ehk muud saaki kaasa ja kihutavad siis oma lennukiga koju tagasi. Enne teeleminekut teevad nad peale sõnade lugemist veel mingisuguse tembu, nuusutavad mõnes kohas iseäralikku kivi, vahivad teisal ahju peal mingisuguse asja sisse. Omast kohast sulavad nad virmalistega, loksberi sõitjatega ja maksamerelistega ühte.

Maa-alused

Maa-alused (ehk maalised, moaljad (Muhu, maahaldjad), haigusena ka maaviha) on eesti mütoloogias olendid, kes elavad maa all ja kelle tegutsemise (tagumise, ketramise) kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide andmine.

Libahunt


  • Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene.
  • Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise (needmise) läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades (hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine).
  • Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi.
  • Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal – jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast.
  • Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas.
  • Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt.

Haapsalu Piiskoplinnuse Valge Daam


Variant #1: Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. Kuidas ja miks see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal ilmutab, räägib legend järgmist: 
Keskajal, kui siinmail Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja naistele oli piiskopilinnusesse tulek surmaähvardusel ära keelatud. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja Eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteise läheduses igatsesid olla tõi toomhärra tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks ajaks jäi see saladuseks, aga ühel päeval tuli pettus siiski avalikuks. Piiskopi kohtuotsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Õnnetu naise kaeblemine oli kostnud veel mitu päeva kuni ta kustus. Aga naise hing ei saanud rahu ja nii ta käib juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas.

Variant #2: Haapsalu piiskopilinnuse salapäraste müüride vahel elab eesti kuulsaim legend – Valge Daam. Sellele legendile on pühendatud Valge Daami Aeg, mis toimub igal augustikuul täiskuu ajal.
Haapsalu lossikiriku külge ehitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub täiskuu paistel valge naisterahva kuju, mida päeval näha ei või. Sel ajal, kui lossi üle Saaremaa piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kõva kloostri seaduse järele kombekalt elama. Aga seal oli üks toomhärra koorilaulja poisi riietes noore neiu sisse toonud. Kaua jäi see saladuseks, mis sugu tema oli. Kui piiskop jälle ükskord Haapsallu tuli, äratas see tema tähelepanemist, nii et ta laskis uurimise toime panna. Toomhärrade juuresolekul otsiti kõik kahtlased ruumid läbi ja leiti koorilaulja poiss naisterahvas olevat, kes meesterahva riideid kandis. Piiskop kutsus varst nõukogu kokku ja see mõistis, et naisterahvas peab müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli olija toomhärra lossi vangimajasse kinni pandama, kuhu tal nälga lasti surra. Siis jäeti müüri sisse õõnsus, kuhu õnnetu neiu sisse pandi ja temale tükk leiba ning kruus vett jäeti ning müür ümberringi kinni müüriti. Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal.


Haned, luiged tulge koju!

Mängijate eesmärgiks on punktist A punkti B jõuda ja vahepeal on hunt, kes linnukesi kinni püüda proovib. 
Hüüdja hõikab "Haned, luiged tulge koju!" ja linnud vastavad "Ei saa tulla hunt on ees!" 
Hüüdja: "Tulge ikka, lennates!"
Seepeale linnud proovivad hüüdja juurde joosta ilma, et hunt neid kätte saaks. Kui hunt puudutab kedagi, too muutub omakorda hundiks ja aitab ylejaanud linde püüda.
Mäng kestab kuni vaid üks mängija on järel.

Heeringas, heeringas 1,2,3!

Mängujuht on seljaga mängijate poole ja hõikab "Heeringas, heeringas 1,2,3!"
Sel ajal mängijad võivad liikuda, aga nii pea kui mängujuht pöörab ringi, mängijad peavad kivistunult seisma jääma. See, kes liigub peab uuesti stardi joonelt alustama. Võidab see, kes jõuab esimesena mängujuhini ja temast saab uus mängujuht.

Kakumägi

Kui ma väike olin siis ema rääkis mulle, et nimi Kakumägi tuli sõnast katku mägi. Ema kuulis samuti sellest kui ta laps oli. Kuulduste järgi Kakumäele maeti katkutõbilised—Kakumäe tahapoole, kus talviti kelgutamas käisime ja üle hüppekate sõistime. Räägiti, et need katkutõbised maeti ühte kohta, millest tekkis mägi.

Plaksu mäng #1

Pime öö (plaks, plaks, plaks)
kontrolltöö (plaks, plaks, plaks)
vihik ees (plaks, plaks, plaks)
kaks on sees (plaks, plaks, plaks)
ema nuttab (plaks, plaks, plaks)
silmad vees (plaks, plaks, plaks)
isa peksab (plaks, plaks, plaks)
prillid ees (plaks, plaks, plaks)

Sina oled kull!

Üki, kaki, kommi, nommi, vanamees hüppas üle pommi. Pommist käis üks kõva pauk, vanamees vaatas püksis auk!


Üki-kaki-kommi-nommi
vanamees hüppas üle pommi
venitas oma kõhunaba
sina oled mängust vaba!




üki kaki kommi nommi,
vanamees hüppas üle pommi,
pommist käis üks kõva pauk,
vanamees vaatas, püksis auk,
püksist välja hüppas konn,
küsis, kus mu kodu on?
minu kodu kivi taga,
sina oled mängus vaba.

üki kaki kommi nommi
vanamees hüppas üle pommi
konnad kõdistasid naba
sina oled mängust vaba

üki kaki kommi nommi
vanamees hüppas üle pommi
pommi taga seisis saks,
saks lõi vastu hambaid plaks


Inglismaa oli lukku pandud, lukku votti katki murtud. Mitu seppa peavad seda ara parandama ytled sina vana tattinina!



inglismaa oli lukku pandud, selle võti katki murtud, seitse väikest seppa peavad seda parandama, seda ütled sina, vana tatinina!

üks hele valge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa peavad seda parandama, ütle sina vana tatinina



a b c d, kits läks üle vee, kandis seljas palju prahti, sina oled mängust lahti!


Üks ja kaks ja kolm ja neli
Mina, sõsar, väike veli
Mängusõbrad ongi leitud.
Üks jääb siia, teised peitu.
Aga sina ole hea,
seniks silmad kinni pea
  
otu totu toomas totu piu pau puh


Vanasõnad

 Amet meest ei riku.

Argpüks kardab ka oma varju.
Arstid ja ahukaadid tahtuvad määrimist.
Aus nimi on enam kui raha.
Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu)
Ega amet leiba küsi.
Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme)
Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme)
Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks)
Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu)
Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu)
Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.
Hallpead austa, kulupead kummarda.
Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
Hirmul on suured silmad.
Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
Hommik on õhtust targem.
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!
Hulgusel kodu kõikjal.
Hundid söönud, lambad terved.
Häda ajab härja kaevu
Igal oinal oma mihklipäev.
Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu)
Igaüks on oma õnne sepp.
Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.
Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
Jagajale jäävad näpud.
Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu)
Julge hundi rind on rasvane.
Julge pealehakkamine on pool võitu.
Jänes šampust ei joo.
Kannatus on rõemu võti (Tarvastu)
Kassil saba koormaks.
Keelatud vili on magus.
Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu)
Kelle jalg tatsub, selle suu matsub
Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
Kes kannatab, see kaua elab
Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
Kes koera saba kergitab, kui koer ise
Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.
Kes viimasena naerab, naerab paremini.
Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga – Osta ja Müü (Karksi)
Kinnas kotti, pöial matti.
Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu)
Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu)
Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu)
Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg
Kuidas küla koerale, nii koer külale.
Kuidas külvad, nõnda lõikad.
Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab.
Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
Kuri keel on teravam kui nuga.
Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu)
Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
Kus puid raiutakse, seal langevad laastud.
Kus suitsu, seal tuld.
Kõik, mis teed, tee hästi.
Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
Käbi ei kuku kännust kaugele
Käbi kännust kaugele ei kuku.
Küsija suu pihta ei lööda.
Laida meest, mitte mehe mütsi.
Laisal päev pikk.
Loodetuul on taevaluud.
Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
Meest sõnast, härga sarvest.
Mets vaese mehe kasukas.
Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.
Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
Mis täna tehtud, see homme hooleta.
Mölder elab vee ja tuulega.
Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.
Nagu ema, nõnda ka tütar.
Naine mehe abi, mees naise tugi.
Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
Nimi ei riku meest.
Odav kala, lahja leem.
Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
Parem pool muna kui tühi koor.
Parem suutäis soolast kui maotäis magedat
Parem varblane pihus kui kaks katusel.
Parem varblane pihus kui tuvi katusel.
Pill tuleb pika ilu peale
Pool vaest isata, üsna vaene emata.
Põllu nägu näitab põllumehe tegu.
Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi)
Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab.
Rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.
Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
Salajutt läeb haisema.
Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
Sile kass, teravad küüned.
Silm on hinge peegel.
Silm on südame aken.
Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
Suur tükk ajab suu lõhki
Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.
Sõpra tuntakse hädas.
Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi.
Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme)
Targa sõna murrab vägeva väe (Tarvastu)
Tark tiid mis kõnõlõs ull kõnõlõs mis tiid (Võru)
Tasa sõuad, kaugele jõuad
Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
Tervis on parem kui rikkus.
Tunne enne esiennast, perän tõisi (Helme)
Tõnisepäeval murtakse talve selg.
Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
Töö kardab tegijat.
Tühi kott ei seisa püsti.
Tühi kõht on kõige parem kokk.
Uhkus om nällä vundament (Helme)
Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.
Valel on lühikesed jalad.
Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu
Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
Võlg on võõra oma.
Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
Õnnetus ei hüüa tulles.
Õpi palju, näe palju, ära palju pajata.
Ära sülgä tõese kaiju: tuleb kõrd, et juud säält vett (Tarvastu)
Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
Ööl on üheksa poega.
Üheksa ametit, kümnes nälg.
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.
Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.

Vanaisa Vaim

See konkreetne sündmus toimus peale mu vanaisa surma. Ta oli vähihaige ning ei suutnud enam kannatada valude all ja ta poos ennast yles. Ma olin viie aastane kui see juhtus. Mäletan veel selgesti, kuidas ta päev varem kõndis kodu poole kott viinamarju käes. Istusin ta voodi äärel ja me rääkisime ning majustasime viinamarjade kallal. Kõik tundus ilus ja tore, kuid järgmisel hommikul mu isa leidis ta aidast.

Ema: Mäletad, peale vanaisa surma midagi toimus sinuga. Arvan, et tal oli sinuga kontakt.
Z: Jah
Ema: Sa ju magasid tema toas.
K: ja tema voodis
Ema: Ja igal ööl kell 12 sa nutsid ja sind ei suutnud ma tükk aega äratada. Ma pidin sind sellest toast välja viima ja siis võttis mingi aeg, kui sa silmad avasid, kuid sa ei teadnud midagi, mis sinuga eelnevalt oli toimumud. Silmamunad olid tulipunased….
See kestis väga kaua aega minu arust—palju päevi—ikka 12.00 öösel.
Z: Mis te arvasite, mis mul viga oli? Mida te yritasite teha, et see loppeks?
Ema: Ma arvan, et minu isa oli sinuga ühenduses vaimsel tasandil. Teil oli elus mingi eriline side omavahel. Võib-olla sa olid talle vajalik, et kuidagi teisepoolsuses edasi pääseda.
Z: Ta oli vaga kallis minule.
Ema: Sina talle ka. Ma ei tea, mis temast nüüd saanud on—kord teame.
Tean, et sealpool käib kõigi jaoks vilgas töö—evangeeliumi vaimus. Eks 1000 aasta rahuriigi ajal saab veel palju tehtud.

See oli kummaline, mis minuga toimus. Ma mäletan kuidas ma pidevalt köögis yles ärkasin ja mu vanemate murelikke nägusid. Abi leidmiseks vanemad rääkisid minust mitmetele tuttavatele. Keegi soovitas visata vanaisa voodi majast valja, Mäletan veel siiani, kuidas vanaisa voodi kuuri seina najal seisis. Sellga aga kesköised nuttuhood lõppesid.

Kurjad Silmad

Tartus elasin Mõisavahe tänaval. Oli teada, et vanasti oli seal meie majade lähedal uhke mõis. Vanad suured puud ja pikk allee on tänani alles. Aastaid tagasi oli seal ka mitmeid lagunenud maju, müüre ja varemeid. Kooli jalutasime alati alleest ja varemetest mööda. Klassikaaslastelt ja sealkandis elavatelt inimestelt kuulsime, et varemetes kummitab. Ei mäletagi täpselt kõiki asjaolusid, meeles on kuulujutt, et varemetes kõndides jälgivad sind mingid kurjad silmad ja et seal toimub midagi ebatavalist. Keegi oli isegi varemete seinale suured mustad silmad joonistanud.
Käisime vahel sõpradega varemete juures, aga sinna kauaks ei tahtnud jääda ja pimedas kõndisime varemetest suure ringiga mööda.
Varemed on nüüdseks ära lammutatud, aga lood mõisast ja kummitustest on ikka veel meeles.

Informant: Tartu Neiu

"Koit ja Hämarik"


Lühike rõõmuaeg, laulu- ja lillerikas lühimate ööde aeg teeb heaks meie põhjamaa elanike karmi talve pikad kannatused. Sellel põhjamaa looduse piduajal, kus koit ja hämarik teineteisele kätt ulatavad, jutustas üks rauk enda ümber kogunenud lastelastele Koidu ja Hämariku armuloo, - ja mina jutustan siin edasi, mis ma kuulsin.
Kas sa tunned valguseandjat Vanaisa kojas? Praegu just on ta puhkama läinud ja seal, kus ta kustub, hiilgab veel ta kuma teaval, ja juba nihkub valguseriba edasi idasse, kus ta kohe jälle täies säras kogu loodust peab tervitama. Kas sa tunned kätt, kes päikese vastu võtab ja puhkama viib, kui ta oma käigu on lõpetanud? Kas sa tunned kätt, kes kustunu jälle põlema süütab ja ta uut käiku taeval alustama paneb? Vanaisal oli kaks ustavat teenrit sellest soost, kellele igavene noorus oli antud, ja kui valguseandja oli esimesel õhtul oma käigu lõpetanud, ütles ta Hämarikule: "Sinu hooleks, tütreke, usaldan ma loojuva päikese. Kustuta tema ja peida tuli ära, et kahju ei sünniks." Ja kui teisel hommikul päike jälle pidi oma uut käiku alustama, ütles ta Koidule: "Sinu ametiks, pojuke, olgu valguseandja süüdata ja uue käigu vastu valmistada." Ustavalt täitsid mõlemad oma kohuseid ja ühelgi päeval ei puudunud valguseandja taevavõlvil, ja kui ta talvel taevaserval liigub, kustus ta õhtul varemini ja alustab hommikul hiljemini oma käiku; ja kui ta kevadel laulu ja lilled äratab ja suvel viljad oma palavate kiirtega valmima paneb, siis on talle ainult lühike puhkeaeg antud ja Hämarik annab kustuja otsekohe Koidu kätte, kes ta sedamaid uuele elule süütab.
See ilus aeg oli nüüd saabunu, kus lilled õitsevad ja lõhnavad, ja kus linnud ning inimesed täitsid lauludega ruumi Ilmarise võlvi all, - siis vaatasid mõlemad teineteisele liiga sügavasti sõstrakarva silmadesse, ja kui kustuv päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vastastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku.
Aga üks silm, mis kunagi ei sulgu, oli märganud, mis vaikse südaöö salajas sündis, ja teisel päeval kutsus Vanaisa mõlemad enda ette ning ütles: "Ma olen teie ametikohuste täitmisega rahul ja soovin, et teie täiesti õnnelikuks saaksite. Seepärast kuuluge teineteisele ja pidage siitpeale oma ametit nagu mees ja naine."
Ja mõlemad vastasid ühest suust: "Vanaisa, ära riku meie rõõmu. Lase meid igavesti mõrsjaks ja peiuks jääda, sest peiu- ja mõrsjapõlves oleme leidnud oma õnne, kus armastus on alati noor ja uus."
Ja Vanaisa täitis nende palve ja õnnistas nende otsust. Ainult üks kord aastas nelja nädala kestel saavad mõlemad südaöö ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva päikese armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja suudlus, ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena taevalt, kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutav uuesti tõusvat päikest. Vanaisa ehib ikka veel nende kokkusaamise piduks nurmed kõige kaunimate lilledega ja ööbikud hüüavad naljatades liiga kaua Koidu rinnal viibivale Hämarikule: "Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!"